esmaspäev, 23. mai 2011

Kordamine tasemetööks

liitsõnad
100%


Ristsõna
89%
traagiline
diagnoos


kokku-või lahkukirjutamine
100%


i ja j-i õigekiri
100%

esmaspäev, 9. mai 2011

Lavateoste liigid

Ooper


2.)esimest korda lavastati aastal 1957
3.)on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes.
4.)ooper "La traviata"

Muusikal


2.)esimest korda lavastati1997.a Viinis Raimundi teatris
3.)on muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi.
4.)muusikal "Libahunt"











Ballett

2.)Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal.
3.)on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil.


esmaspäev, 31. jaanuar 2011

Vanasõnad

 1)Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.


    Teise silmas pindu näed,aga oma silmas palki ei näe.

    Silm silma vastu, hammas hamba vastu.

    Kõik, mis särab, pole veel kuld.

    Helde annab, ahne võtab

    Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.

    Helde annab, ahne võtab.

    Mis on mõttes, tuleb ka keelele.

    Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.

    Kui kõht täis, leiab eest sõbraliku maailma.

    Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.

Kõnekäänud

Peep on väike poiss. Tal ei vaju kunagi süda saapasäärde ega poe jänes põue. Ta saab juba paljudest asjadest õigesti aru. Ta saab aru, et nende peres mängib esimest klaverit vanaema, kellele ei maksa kärbseid pähe ajada. Memm ei kaota üheski olukorras pead, vaid jääb endale kindlaks. Teda ei saa kunagi ka ninapidi vedada. Vanaema hoolib väga vanaisast, kes elab nagu kuninga kass. Taadile meeldib väga aega surnuks lüüa, kuid talle ei meeldi spordiga tegeleda, kuna tal on nagu küür seljas. Samuti ei tea vanaisa popmuusikast, mida Peep jumaldab, ööd ega päeva.

mängib esimest klaverit - mängib esimest viiulit
leib seljas - sepik seljas
Sain 8 p.

Luulekujundid

Nagu magus unenägu
 tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
 valge udu jahe vool.

Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!